By Robert Laursoo | juuli 16, 2024

Novartis Eesti filiaal korraldab käesoleva aasta Arvamusfestivalil arutelu pealkirjaga "Hukule määratud põlvkond?", kus luubi alla võetakse meie laste ja noorte küllaltki ehmatav tervislik olukord. Arutelus osalevad eksperdid:

  • Alar Irs (Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloog), 
  • Katrin Mägi (Tartu Ülikooli Liikumislabori liikumisuuringute spetsialist), 
  • Liis Kruus (Tervisekassa ennetusportfelli teenusejuht), 
  • Uku Vainik (Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor).

Arutelu juhib ajakirjanik ja saatejuht Johannes Tralla.

Alar Irs

Dr Alar Irs

Katrin Mägi

Katrin Mägi

Liis Kruus

Liis Kruus

Uku Vainik

Prof Uku Vainik

Johannes Tralla

Johannes Tralla

Umbes kolmandik esimese ja neljanda klassi lastest Eestis on ülekaalulised või rasvunud

Umbes kolmandik esimese ja neljanda klassi lastest Eestis on ülekaalulised või rasvunud ning ülekaaluga kimpus olevate laste osakaal suureneb vanusega (1). Lapsed, kes on nooruses ülekaalulised, on seda suure tõenäosusega ka täiskasvanueas (2). Ülemäärane kehakaal toob aga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste riski. Muude tervisenäitajate poolest tervete kuid kergelt ülekaaluliste inimeste risk haigestuda südamehaigusesse on normaalkaalus olevatest inimestest enam kui neljandiku võrra kõrgem (3). Samuti suureneb ülekaalulistel oht haigestuda 2. tüüpi diabeeti, kasvajatesse ja erinevatesse liigesehaigustesse (3,4,5).

Ühest põhjust hetkeolukorrale on keeruline välja tuua. Eestis läbi viidud tervisekäitumise uuring 11-15 aastaste õpilaste seas näitas, et piisavalt liigub vaid iga kuues noor (6). Kindlasti mängivad lisaks kehalise aktiivsusele olulist rolli ka toitumine, aga ka uni, stressitase, keskkonnast tulenevad mõjurid ja pärilikud tegurid (1).

Eestis on oluliselt kõrgem südamehaigustesse haigestumise ja suremuse määr võrreldes Euroopa keskmisega

Eestis on täna siiani oluliselt kõrgem südamehaigustesse haigestumise ja suremuse määr võrreldes Euroopa keskmisega (7). Samas on tänased täiskasvanud üles kasvanud ajal, kus ülekaalulisus ei olnud laialt levinud probleem, lapsed liikusid oluliselt rohkem ning ebatervislikud toiduvalikud ei olnud nii kättesaadavad kui täna. Vaadates tänast laste tervislikku olukorda, siis kas me nö toodame uut põlvkonda haigeid inimesi, kes meie juba niigi ülekoormatud tervishoiu süsteemi veelgi rohkem koormavad?

Arutelu eesmärk on analüüsida põhjuseid, miks me oleme täna sellises olukorras, kus meie teadmised tervislikust eluviisist ja haiguste ennetamisest on järjest paremad kuid meie käitumine seda kuidagi ei peegelda. Eksperdid arutlevad, kuidas suunata laste ja noorte tervisekäitumist, et neist kasvaksid terved täiskasvanud? Kes meie riigis vastutab vajalike lahenduste väljatöötamise ja elluviimise eest ning kuidas parandada koostööd erinevate osapoolte vahel?

Selleks, et meie lastest kasvaksid terved täiskasvanud, on vaja tegutseda juba täna. Lapsevanemad ja ühiskond tervikuna peavad mõistma probleemi tõsidust, et üheskoos võtta ette samme laste ja rahvatervise olukorra parendamiseks.

Ootame kõiki kaasa mõtlema ja koos arutlema!

Arutelu toimub 10. augustil kell 12:00-13:30 Arvamusfestivali Tuleviku põlvkonna alal.

Festivali kava leiab Arvamusfestivali kodulehelt ja Tuleviku põlvkonna ala kava info leiab ka Facebookist.

Viited:

  1. Gluškova N, Nelis L, Nurk E. Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu raport. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021.
  2. Simmonds, M., Llewellyn, A., Owen, C. G., & Woolacott, N. (2016). Predicting adult obesity from childhood obesity: a systematic review and meta-analysis. Obesity reviews : an official journal of the International Association for the Study of Obesity, 17(2), 95–107. https://doi.org/10.1111/obr.12334
  3. Raj M. (2012). Obesity and cardiovascular risk in children and adolescents. Indian journal of endocrinology and metabolism, 16(1), 13–19. https://doi.org/10.4103/2230-8210.91176
  4. Hu, T., Jacobs, D. R., Jr, Sinaiko, A. R., Bazzano, L. A., Burns, T. L., Daniels, S. R., Dwyer, T., Hutri-Kähönen, N., Juonala, M., Murdy, K. A., Prineas, R. J., Raitakari, O. T., Urbina, E. M., Venn, A., Woo, J. G., & Steinberger, J. (2020). Childhood BMI and Fasting Glucose and Insulin Predict Adult Type 2 Diabetes: The International Childhood Cardiovascular Cohort (i3C) Consortium. Diabetes care, 43(11), 2821–2829. https://doi.org/10.2337/dc20-0822
  5. Weihrauch-Blüher, S., Schwarz, P., & Klusmann, J. H. (2019). Childhood obesity: increased risk for cardiometabolic disease and cancer in adulthood. Metabolism: clinical and experimental, 92, 147–152. https://doi.org/10.1016/j.metabol.2018.12.001
  6. Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023
  7. OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2023), Estonia: Country Health Profile 2023, State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/bc733713-en.

 

07/24 FA-11233478